Komisjonimüük vs maaklerimüük

Komisjonimüük: auto ja tehing lähevad sinu käest ära

Komisjonilepinguga kohustub komisjonär tegema tehingu oma nimel, kuid komitendi ehk auto omaniku arvel (VÕS § 692 lg 1). Ostja jaoks on lepingupooleks komisjonär — mitte sina. Sul ei teki ostjaga otsest lepingulist suhet.

Auto läheb komisjonäri valdusesse. Ta vastutab tema valduses oleva komisjonieseme kaotsimineku ja kahjustumise eest (VÕS § 699 lg 1) — kuid samal ajal tekib tal oma nõuete, see tähendab tasu, kulutuste ja ettemaksete tagamiseks seadusjärgne pandiõigus just sellele autole (VÕS § 702 lg 1). Sinu auto tagab tema nõudeid sinu vastu.

Ostja kohustuste täitmise eest komisjonär üldjuhul ei vastuta: selline vastutus (delkreedere) tekib vaid eraldi kokkuleppel, tavast tulenevalt või siis, kui ta jätab sulle kolmanda isiku nime avaldamata (VÕS § 700 lg 1). Auto hoidmise eest ta seega vastutab, ostja maksmise eest üldjuhul mitte.

Maaklerimüük: tehing jääb sinu kätte

Maaklerilepinguga kohustub maakler vahendama lepingu sõlmimist või osutama võimalusele leping sõlmida (VÕS § 658 lg 1). Maakler ise lepingupooleks ei saa — müügileping sõlmitakse sinu ja ostja vahel. Sina jääd müüjaks.

Auto ei lähe maakleri valdusesse. Sellel on otsene tagajärg: § 702 lg 1 pandiõigus on komisjonäri õigus tema valduses olevale komisjoniesemele, seega maakleri puhul seda küsimust ei teki. Makseid võib maakler kolmanda isiku nimel vastu võtta ainult eraldi volituse olemasolul (VÕS § 659) — ilma selleta maksab ostja otse sulle.

Vahendatud lepingu täitmise eest maakler üldjuhul ei vastuta (VÕS § 669 lg 1); erand on olukord, kus ta jättis lepingupoole nime avaldamata (VÕS § 669 lg 2). Samas on maakleril eraldi keeld soovitada lepingupartnerit, kelle puhul on alust kahelda kohustuste kohases täitmises (VÕS § 660) — ostja tausta vaatamine ei ole seega pelgalt viisakus, vaid maakleri kohustus.

Millal tekib õigus tasule

Siin tuleb olla aus mõlema mudeli suhtes.

• Maakleritasu: õigus tasule tekib alates sellest, kui leping on maakleri vahendamise tulemusena sõlmitud (VÕS § 664 lg 1). Seadus ei seo seda lepingu hilisema täitmisega — erandiks on edasilükkava tingimusega sõlmitud leping (VÕS § 664 lg 4). See seadusesäte on maakleri, mitte müüja kasuks.
• Komisjonitasu: õigus tekib üldjuhul siis, kui kolmas isik on lepingu täitnud. Kui aga leping jääb täitmata komitendist ehk sinust tuleneva asjaolu tõttu, säilib komisjonäril õigus tasule ka siis, kui müüki ei toimunud (VÕS § 701 lg 2).

Meie lepingus on see sinu kasuks kokku lepitud: vahendustasu on seotud müügihinnaga ja muutub sissenõutavaks siis, kui auto on müüdud. Kui müüki ei tule, ei tule ka tasu.

Kulude hüvitamine

Erinevus on siin terav. Maakler võib kulude hüvitamist nõuda ainult siis, kui selles on eraldi kokku lepitud (VÕS § 667 lg 1) — ja see kehtib ka juhul, kui lepingut ei sõlmita (VÕS § 667 lg 2). Kokkuleppeta kulusid ei teki.

Komisjonäri puhul kohaldatakse käsunduslepingu sätteid (VÕS § 692 lg 2): komitent peab hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada (VÕS § 628 lg 2). Eraldi kokkulepet see ei eelda — kulu võib tekkida ka kohas, mida sa ei ole punkthaaval läbi rääkinud.

Mõlemad on käsunduslepingu eriliigid

Nii maaklerilepingule (VÕS § 658 lg 2) kui komisjonilepingule (VÕS § 692 lg 2) kohaldatakse käsunduslepingu sätteid, kui erisätted teisiti ei näe. Mõlemal juhul tuleb tegutseda lojaalselt ja vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1). Kui komisjonäri tegevus on püsiv, kohaldatakse täiendavalt agendilepingu sätteid, näiteks tasu maksmise osas (VÕS § 692 lg 3 ja § 678).

Mida see sinu jaoks praktikas tähendab

Kui jätta paragrahvid kõrvale, taandub valik neljale küsimusele:

• Kelle nimi on ostja lepingul? Komisjonimüügi puhul vahendaja oma, maaklerimüügi puhul sinu oma.
• Kelle kätte liigub raha? Komisjonimüügi puhul läbib see üldjuhul vahendajat, kes on ise lepingupool (VÕS § 692 lg 1); maaklerimüügi puhul maksab ostja sulle, kui just ei ole eraldi volitust (VÕS § 659).
• Kelle valduses on auto? Komisjonimüügi puhul vahendaja valduses — koos tema seadusjärgse pandiõigusega sellele autole (VÕS § 702 lg 1). Maaklerimüügi puhul jääb auto sinu kätte ja saad seda edasi kasutada.
• Millised kulud võivad tekkida? Maakleri puhul ainult need, milles on eraldi kokku lepitud (VÕS § 667 lg 1); komisjonäri puhul ka mõistlikud kulud ilma eraldi kokkuleppeta (VÕS § 628 lg 2).

Komisjonimüügil on üks selge eelis, mida tasub ausalt nimetada: kui auto on vahendaja valduses, vastutab tema selle kaotsimineku ja kahjustumise eest (VÕS § 699 lg 1). Aga see kaitse on vajalik just seetõttu, et sa andsid auto käest ära. Maaklerimüügi puhul seda küsimust ei tekigi — auto on kogu aeg sinu käes, sina otsustad hinna, sina allkirjastad ostjaga ja raha laekub sulle.

Kokkuvõtlik võrdlus